Okaspuit

Arenguajaloo järgi on okaspuit vanem ning lihtsama rakulise ülesehitusega kui lehtpuit – seal on vaid kahte liiki rakke.

1.Trahheiid: Piklikud lõpus teravaks mineva otsaga rakud, mis on täidetud ainult õhu või veega. Nende puidusubstantsi osakaal on 90–100%. Läbi niinimetatud tühimike, täpsemalt membraaniavade, toimub veevahetus rakkude vahel. Radiaalsuunas hoolitsevad (koordumise suunas) puukiired (risttrahheiidid) veetranspordi eest. Nende puidusubstantsi osakaal on 4–12%.

2.Paremhüümrakk: Enamasti ristküliku-kujulised rakud, mille ülesandeks on toitainete ja kasvuainete juhtimine, sealhulgas tärklise ja rasvade salvestamine. Koordumise suunas moodustuvad nad samuti puukiiri ja ümbritsevad vaigukanalid, sel juhul on tegemist ka epiteelrakkudega. Epiteelrakud toodavad vaiku, mis vaigukanalitest välja voolab. Ka okaspuud, mis vaigukanaleid ei oma (näiteks nulg), suudavad vigastuse juurde traumaatilisi vaigukanaleid moodustada.

Lehtpuit

Lehtpuidu rakud erinevad olemuslikult väga suuresti okaspuidu rakkudest. Neid saab jagada kolme alaliiki ülesannete järgi.

  1. Juhtkude: soon (trahheed), soon trahheiidid, vasitsentrilne trahheiidid. Kaks viimast neist vaheastmed arengus trahheiidist sooneni.
  2. Tugevdus kude: libroformkiud, kiudtrahheiidid.
  3. Salvestamiskude: puukiire parenhüümrakk, pikiparenhüümrakk, epiteelrakk.

Lehtpuidule on erinevalt okaspuudest omane mitte esinevad sooned (trahheed). Nad on tihti palja silmaga märgatavad väikese auguna ristlõikel ja soonekesena tangensiaallõikes. Soonte järjestuse järgi eristatakse ümarpoorilist puitu (näiteks tamm, harilik kastan, saar, ebatsuuga, jalakas …), poolümarpoorilist puitu (näiteks pähklipuu, kirsipuu …) ja hajupoorilist puitu (näiteks kask, lepp, pärn, pappel, punapöök, paju …).