Aknad – puidu ettevalmistus

Maltspuidu kasutamisel püütakse saavutada näilist konkurentsieelist südapuidu ees materjali süvaimmutusega, mida südapuidu puhul pole kõrge vaigusisalduse tõttu mõtet teha (immutus on suuteline südapuitu tungima vaid u 2-3 mm sügavusele). Isegi töömahuka süvaimmutuse järel jääb maltspuidu maksumus südapuidu hinnale alla. Samuti pole süvaimmutus mingi imerohi, mis materjali valikul tehtud kompromissi tasa teeb. Müügiargumendina töötab süvaimmutus väheinformeeritud kliendi puhul aga hästi.

Puitakende puhul on erilise tähtsusega materjali töötlemine kõrgekvaliteediliste impregneerimis- ja kruntimisvahenditega, mis tagavad lõppviimistluses kasutatavate värvide ideaalse nakkuvuse. Kulude kokkuhoiu eesmärgil on aga mitmed aknatootjad
otsustanud eeltöötluse arvelt kokku hoida ning kandnud värvi otse puidule, mis sealt suure tõenäosusega peatselt maha koorub.

Tegemist on häbematusega, mis väärib senisest suuremat tähelepanu. Oleme viimasel ajal asendanud mitme vähem kui 10 aasta eest valminud eramu aknad ja seetõttu on mõnede aknatootjate säästunipid meile hästi teada.

Aknad- värvkate

Teatavasti on puit „elav” materjal, mis sõltuvalt ilmastikust kas kahaneb või paisub. Seetõttu on äärmiselt oluline puitaknad värvida spetsiaalsete, elastse struktuuriga kvaliteetsete aknavärvidega, mis oleksid suutelised puiduga kaasa mängima. Kuna need on tavalistest puiduvärvidest aga oluliselt kallimad, siis eelistavad paljud aknatootjad nende kasutamisest loobuda.

Tulemuseks on praguneva pealispinnaga aknad ja siinkohal pole tegemist üksnes kosmeetilise probleemiga. Nimelt pääseb niiskus kergesti puidu kallale, eriti aknaprofiilide liitekohtades, mis on muutustele kõige tundlikumad. Tulemuseks on inetud ja laguneva viimistlusega puitaknad, mille taastamine nõuab palju aega ja vaeva.

Aknad – vuugitäitematerjalid

Klientidele kvaliteetsete toodete asemel soodsat hinda müüvad aknatootjad eelistavad ka aknaraami ja -lengi liitvuugid jätta täitmata spetsiaalse elastse mastiksiga, mis sarnaselt elastsele värvkattele puiduga kaasa mängib. Kokkuhoid vuugimastiksi arvelt suurendab aga oluliselt vuukide pragunemise tõenäosust, mis võimaldab niiskusel vaevata värvikihi alla puitu kahjustama pääseda.

Suluse sulgemispunktide tihedus

Selleks, et aknaraam tihedalt aknalengi vastu sulguks, peab Saksa tüüpi (sissepoole avanevad aknad) puitakende puhul suluse sulgemispunktid ja hinged paigaldama vähemalt iga 800-1000 mm järel. Paraku kohtab üsna sageli aknaid, mille sulgemispunktide vahe on üle 1000 mm. Miks peavad sulused nii tihedalt paiknema? Nagu varem mainitud, on puit „elav” materjal ning seetõttu kaotavad aknad sulgemispunktide suure vahe puhul puidu „mängimisel” oma tiheduse.

Selle tulemusena peab toas normaalse temperatuuri hoidmiseks kas puid alla viskama või sooja juurde keerama. Ja nii talvest talve ainuüksi põhjusel, et aknatootja otsustas suluse pealt 100 krooni kokku hoida ja klient ei osanud sellele aknaid tellides tähelepanu pöörata.

Autor:

Kalesy aknad ja uksed

http://www.kalesy.ee/