Puidu mehaanilised omadused:
Puituksed on enimlevinud uksetüüp ning nende värskendamine ei ole keeruline. Järgides alljärgnevaid juhiseid, saate hõlpsasti värskendada enda värvitud ukse välimust.
1. Samm – Ukse eemaldamine
Ukse eemaldamine hingede küljest on parim viis värvitööde ettevalmistamiseks. See võimaldab Teil paremini aluspinda ette valmistada ning värvida uks ühtlasemalt. Eelmainitud tööde teostamiseks paiguta uks kahele toele.
2. Samm – eemalda furnituur
Eemalda kõik hinged, käepidemed lukud ja mehhanismid. Furnituuri on oluliselt lihtsam puhtana ja töökorras hoida kui nad ei ole puhastamise ja värvimise ajal ukse küljes. Osad inimesed jätavad selle sammu vahele ning tulemuseks on halb ja näotu tulemus, sest furnituuril on värvimise jäljed.
3. Samm – ukse ettevalmistamine värvimiseks
Ust, mida ei ole varem üle värvitud, on lihtsam üle värvida. Selleks karesta vana värv peeneteralise liivapaberi või lihvmasinaga, millel on peeneteraline liivapaber. Uste puhul, mis on juba korduvalt värvitud, kasutage keskmise tera suurusega liivapaberit ning püüdke ühtlasi eemaldada ka varasemad värvimise defektid. Töö eesmärgiks ei ole värvi täielik eemaldamine, vaid pinna karestamine. Pärast lihvimist pühi pind pehme riidetükiga puhtaks.
4. Samm – kruntimine
Krundi esmalt ukse servad, lase kuivada ning seejärel paigalda hinged ning tõsta uks enda kohale. Seejärel kata ühtlase kihina ukse mõlemad pooled. Suurte alade värviga katmiseks kasuta väikest värvirulli ning külgede värvimiseks umbes 5cm laiust pintslit.
5. Samm – värvimine
Kata ukse mõlemad pooled ühtlase värvikihiga ning jälgi, et värvikiht ei saaks liiga paks ega hakkas voolama. Lase värvil kuivada ning korda värvimise protsessi.
Soovitused pärit nokitse.ee
Kirjutas Martin Polikarpus
Võrreldes selle aasta I kvartaliga kallines puit selle aasta II kvartalis ligi veerandi, võrreldes aasta tagusega kuni üle kolmveerandi, ilmneb Erametsakeskuse ülevaatest.
Selle aasta I kvartali taustal kallines palkidest enim lepp (+24%). Paberipuidu osas hoiavad juhtkohta lepp, mänd, kuusk ja haab (+11%). Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga oli palkide seas esikallineja kuusk (+31%), paberipuu seas kask (+79%).
Küttepuu kallines sel aastal kvartaliga 6%, aastaga 9%.
Sortiment Hind kr Võrreldes 2009 II kv Võrreldes I kv
männipalk 973 25% 1%
männipeenpalk 803 19% 1%
kuusepalk 930 31% 1%
kuusepeenpalk 768 14% 1%
kasepakk 955 19% 0%
kasepalk 753 16% 6%
haavapalk 520 16% 6%
lepapalk 520 24%
lepapeenpalk 420 11%
männipaberipuit 593 58% 11%
kuusepaberipuit 593 54% 11%
kasepaberipuit 653 79% 7%
haavapaberipuit 468 34% 11%
küttepuit 328 9% 6%
Arenguajaloo järgi on okaspuit vanem ning lihtsama rakulise ülesehitusega kui lehtpuit – seal on vaid kahte liiki rakke.
1.Trahheiid: Piklikud lõpus teravaks mineva otsaga rakud, mis on täidetud ainult õhu või veega. Nende puidusubstantsi osakaal on 90–100%. Läbi niinimetatud tühimike, täpsemalt membraaniavade, toimub veevahetus rakkude vahel. Radiaalsuunas hoolitsevad (koordumise suunas) puukiired (risttrahheiidid) veetranspordi eest. Nende puidusubstantsi osakaal on 4–12%.
2.Paremhüümrakk: Enamasti ristküliku-kujulised rakud, mille ülesandeks on toitainete ja kasvuainete juhtimine, sealhulgas tärklise ja rasvade salvestamine. Koordumise suunas moodustuvad nad samuti puukiiri ja ümbritsevad vaigukanalid, sel juhul on tegemist ka epiteelrakkudega. Epiteelrakud toodavad vaiku, mis vaigukanalitest välja voolab. Ka okaspuud, mis vaigukanaleid ei oma (näiteks nulg), suudavad vigastuse juurde traumaatilisi vaigukanaleid moodustada.
Lehtpuidu rakud erinevad olemuslikult väga suuresti okaspuidu rakkudest. Neid saab jagada kolme alaliiki ülesannete järgi.
Lehtpuidule on erinevalt okaspuudest omane mitte esinevad sooned (trahheed). Nad on tihti palja silmaga märgatavad väikese auguna ristlõikel ja soonekesena tangensiaallõikes. Soonte järjestuse järgi eristatakse ümarpoorilist puitu (näiteks tamm, harilik kastan, saar, ebatsuuga, jalakas …), poolümarpoorilist puitu (näiteks pähklipuu, kirsipuu …) ja hajupoorilist puitu (näiteks kask, lepp, pärn, pappel, punapöök, paju …).
Okaspuu tangentsiaallõige
Trahheiidid ja nendes olevad koobaspoorid
Puidu kestandumine ehk lülipuidu moodustumine toimub, kui sisemised tüve veekanalid sulguvad ja seejärel rakud surevad. See toimub okaspuidul rakumembraani avade sulgemisel ja lehtpuidul mitte enam kasutatud veekanalite sulgumisel ligikaudu 20-40 aasta vanustel rakkudel. Selle protsessi käigus kujunevad ained, mis hiljem raku kesta ladustuvad, ning tihti kasvab vastupidavus kõdunemisele.
Lülipuidulistest puudest räägitakse siis, kui lülipuit on selgelt eristatav (näiteks tamme-, pähkli-, männi-, kirsipuul, lehisel ning ebatsuugal, ebaakaatsial).
Kui värvierinevust näha ei ole, aga madala niiskusetaseme järgi saab järeldada, et südamik on kestandunud, räägitakse küpspuidulistest puudest (näiteks kuuse-, nulu-, pärna-, pirnipuu ning punapöök).
Südamik-küpspuupuidu (näiteks saar, jalakas) südamiku värvus on astmeline, millele järgneb küpspuit, mis samuti nagu südamik enam toitainetetranspordis ei osale ja veel üks välimine osa, tihvtpiirkond (juurdekasv).
Uueks puiduks nimetatakse seda osa tüvest, kus aktiivselt vee- ja toitainetetransport aset leiab. Niinimetatud tihvtpiirkonnaga puude omaduseks on ristlõikel märgatav ühtlane hele värvus, mis on tingitud südamiku mitte kestandumisest (näiteks mägivaher, kask, lepp, pappel, harilik vaher ja arukask).
“Männi lülipuit on parim” – Lülipuit tekib puu tüve sees ja annab sellele tugevuse. Lisaks lülipuit ei lase endast läbi toitaineid ega vedelikke – on see palju kindlam ka niiskuse vastu. Muidugi ei saa lihtsalt lülipuidust asja, seda tuleb õigesti töödelda. Lülipuit on parim eriti, kui sellest valmistada välisuksi ja aknaid.